Ameerika Ühendriikide valimised 2020

Autor: ckrabat

Alanud on Ameerika Ühendriikide 2020. aasta presidendivalimiste kampaania, mis seekord on ka mõneti stultoloogiline, seega teemasse. Lisaks presidendivalimistele hoiame pilku peal ka Kongressi ja osariikide kampaaniatel. Blogi on järgnev.

Uudised

3.11.20 Tänaseks kolime siis kommentaaridesse ja neid tuleb nüüd jooksvalt hommikuni välja.

24.10.20 Ennustused nendeks valimisteks. Aastast 2016 saab lugeda SIIT.

YOUR PREDICTIONS FOR 2020

PRESIDENT
Joe Biden: 27 states, 335 electoral votes (AZ, CO, CT, DE, FL, ME, MI, MN, NE-2, NH, NJ, NM, NV, NC, OR, PA, VA, WI, WA, VT, CA, HI, IL, NY, MA, MD, RI, DC)
Donald Trump: 24 states, 203 electoral votes (AR, GA, IA, IN, KS, MS, MO, MT, ND, OH, SC, TX, UT, WV, AK, AL, ID, WY, OK, SD, NE, LA, KY, TN)

SENATE
Democrats: 52 seats + 2 independents, 8 takeovers (Hickenlooper, Kelly, Cunningham, Bullock, Gideon, Greenfield, Warnock, Bollier)
Republicans: 46 seats, 1 takeover (Tuberville)

HOUSE
Republicans: 183 seats, 2 takeovers (Valadao, Fischbach)
Democrats: 251 seats + 1 independent, 22 takeovers (Galvin (I), Elliott, Mitsch Busch, Bourdeaux, Dirksen Londrigan, Hale, Scholten, Schupp, Eastman, Kennedy, Gordon, Balter, Ross, Manning, Davis, Schroder, DePasquale, W.Davis, Kulkarni, Jones, Valenzuela, Webb)

GOVERNOR
Republicans: 27 governors, 1 takeovers (Gianforte)
Democrats: 23 governors

23.10.20 Miks pigem Biden landslide kui Trump returns? 1. Trump on kaotanud uudsuse, ta ei mõju värskelt nagu neli aastat tagasi, paljud on temast väsinud. 2. Ta ei ole suutnud enda taha koondada uusi toetajate gruppe, vaid on hakanud kaotama neid, kes teda toetasid neli aastat tagasi: kõige viimasena eakad valijad, juba 2018 eeslinnade naisvalijad. Talle on küll fanaatiliselt truu the Base, mille põhijõu moodustavad keskealised vähemharitumad meesvalijad 40-60 vanuses, kuid ainult selle najal kaugele ei sõida. 3. Trump on alati olnud ühiskonda tugevasti lõhestav, kui et ühendav president, erinedes kardinaalselt nt Ronald Reaganist. Ta pole isegi püüelnud olla kogu Ameerika president. 4. Tema ebapopulaarsus ühiskonna laiades kihtides on märkimisväärne, disapproval reating on enamasti kahekohaline, ületades pooldajaid 10-20%. 5. Küsitluste järgi pole pea ühtegi osariiki, kus tema toetus oleks suurenenud, pigem vastupidi. Samas – erinevate asjaolude kokkulangemisel, on tal šansid võita, isegi kui ta kaotab rahvahääletuse (see on 99% kindel). Täiesti võimalik, et ka kasutab erinevaid vähem või rohkem legaalsed protseduure (juriidilisi knihve), et võimule jääda. Näiteks vabariiklaste enamusega osariikide esinduskogud valivad Trumpi toetavad valijamehed sõltumata valimistulemustest. Kui Amy Coney Barrett kinnitatakse enne valimisi ülemkohtunikuks (ja see on enam kui tõenäoline), siis hakkab Ülemkohus tegema vaidluste puhul Trumpile soodsaid otsuseid.

Võtsin end kokku ja vaatasin ära ka presidendikandidaatide teise ja viimase debati, seekord otse. Nagu ma olen seda enne sõda ringkonnaülemale varemgi rääkinud, siis vaevalt, et see tulemusi mõjutab, kuid ühe või teise poole toetajad said ehk oma valikutele rohkem kindlust. Kristen Welker hoidis debatti paremini ohjes ja sedavõrd oli see paremini jälgitav, vähem teineteisele vahelesegamisi, oli võimalik isegi aru saada, millest käis jutt. Põhiline vahe oligi selles, et üks kandidaat (Trump) oli selgelt lõhestav, kes jagas riigi demokraatideks ja ameeriklasteks, teine (Biden) rääkis, et tema on kogu Ameerika president, seal ei ole red states and blue states, vaid on United States, oli tasakaalukas ja kainestav. Aga ma pole ka Trumpi fänn, kes võtaks teda kui taevast saadetud ilmutust. Mida veel üks kommentaator välja tõi, et debatis tulid hästi välja kandidaatide erinevad karakterid, Trumpil lihtsalt puudub inimlik mõõde, kuid ta räägib seda juttu, mida tema valijad, kes end tema ja tema poliitikaga samastuvad, tahavad kuulata ning mõjus umbes nagu Kivirähu Lumemees 20-aastasest Rehepapist. Teine tähelepanek, et Trump lähtus outsideri loogikast, mis tõi talle tähelepanu neli aastat tagasi, ta võitles endiselt Barack Obamaga ja süüdistas oma tegematajätmistes põhiliselt Nancy Pelosit. Väga tüüpiline Hollywoodi stand-up koomiku süžee, mis suudab reality show kütkes vaatajaid kašpirovskilikult kütkestada – Trumpi valijad ilmselt vaimustuvad ka populaarsetest teleshowdest – maskisaatest, su nägu kõlab tuttavalt ja tantsud tähtedega, nad ei otsi sisu, vaid dramaatikat.

16.10.20 Valimisteni on jäänud loetud nädalad, Joe Bideni edumaa tundub küsitluste järgi kindel ning president Trump on meeleheitel. Saatus pakkus talle võimaluse võimaliku valimistejärgse juriidilise lahingu võitmiseks, kui 18. septembril suri 87-aastane ülemkohtunik Ruth Bader Ginsburg. Neli aastat tagasi oldi samasuguses olukorras, kui veebruaris 2016 suri ülemkohtunik Antonin Scalia ja vabariiklaste enamusega Senat keeldus ametisse nimetamast president Obama esitatud Merrick Garlandi, põhjendusega, et valimiste aastal pole sobilik uut kohtunikku ametisse nimetada. Neli aastat hiljem on see unustatud ja Senati vabariiklaste liider Mitch McConnell teeb kõik, et presidendi soosik Amy Coney Barrett saaks ametisse nimetatud veel enne valimisi ning vaid kaks vabariiklikku senaatorit, Susan Collins ja Lisa Murkowski, on väljendanud vastuseisu sellele plaanile. Seega, kui McConnell on otsutanud Coney Barretti jõuga ametisse nimetada, siis saaks ta Senatis ikkagi napi 51:49 ülekaalu ja võiks otsustada presidendivalimiste tulemuste üle. President Trump on vihjanud võimalusele, et kui valimiste tulemused pole talle soodsad, siis võib ka keelduda neid tunnistamast ja Ülemkohtu toel ametisse edasi jääda, näiteks on ta pannud kahtluse alla kirja teel hääletamise objektiivsuse, mis koroonapandeemia ajal on kindlasti üks turvalisemaid viise valija otsuse avaldamiseks. President Trump ei vääriks oma imidžit, kui ta valimiste järgselt kaotajana Bidenit õnnitleks ja tunnistaks oma lüüasaamist, sellepärast on post-election show täiesti Trumpilik ja võimalik. Vihjatud on ka võimalusele, et need osariigid, kus on vabariiklaste kontrollitavad esindusorganid (ja need on enamuses), nimetavad Trumpi toetavad valijamehed hoolimata valimistulemustest.

Loodetud edu pole toonud ka Bidenit halvustav laiahaardeline mustamiskampaania, keda on kirjeldatud seniilse kommunistina, milles suured lootused on asetatud Bideni mõneti keerulise renomeega nooremale pojale Hunter Bidenile, kes on olnud seotud mitme kahtlase taustaga firmaga ning kellel nooruses on olnud narkoprobleem, millest ta on küll vabanenud. 14. oktoobril avaldas konservatiivsele meediamagnaadile Rupert Murdochile kuuluv tabloidne kõmuleht New York Post (väidetavalt Trumpi lemmikajaleht) väljavõtte Hunter Bideni meilivahetusest Ukraina firmaga Burisma ning viimasele kohtumise korraldamisest Joe Bideniga. Väidetavalt olevat Hunter viinud arvuti aprillis 2019 remonditöökotta parandada, selle omanik oli aga kopeerinud arvuti kõvaketta ja andnud selle üle Trumpi juristile Rudy Giulianile, mis on enam kui kummaline sündmuste areng. Kas see on tavaline, et remondifirmad teevad nendele parandada toodud arvutite kõvaketastest koopiaid ja viivad neid suvalistele isikutele? Igal juhul on Bideni kampaania artikli autentsuse ümber lükanud.

Sageli armastatakse paralleele tuua 2016. aastaga, kus valdavalt ennustati võitu Hillary Clintonile, kuid siin tuleb arvestada paljude muutunud nüanssidega. Trump võitis 2016 paljuski tänu USA valimissüsteemile, sest Clinton võitis rahvahääletuse ning kolmes võtmeosariigis Michiganis, Pennsylvanias ja Wisconsinis, mis kõik läksid Trumpile, oli kandidaatide vahe vähem kui 1%. Praegu on võtmeosariikide arv märksa suurem ja trend viitab Trumpi toetuse vähenemisele. Oluliselt on ta kaotanud positsioone kõige vanemas üle 60-aastaste valijategrupis. Nende valijate arv, kes Trumpiga rahul ei ole, on kahekohalise numbri võrra edestamas Trumpi toetajaid. Küsitluste järgi juhib Biden stabiilselt mitte ainult nimetatud kolmes osariigis (millest üldeduks täiesti piisaks), vaid ka Arizonas ning tal on head šansid võita veel Floridas, North Carolinas ja Georgias, aga ka Maine 2. ringkonnas ja Nebraska 2. ringkonnas (need osariigid valivad ringkonniti), kuidsee ei ole veel kõik, sest täiesti arvestatavad on Bideni võimalused võita veel Ohios, Iowas ja Texases. Trump võiks 2016 kaotatud osariikidest loota parimal juhul vaid Minnesota, Nevada või New Hampshire hõivamisele, kuid küsitlused seda ei toeta. Lisaks võivad teda tabada halvad üllatused Alaskas, Missouris, South Carolinas, Nebraskas või Kansases, kus tal on küll küsitluste järgi edu sees, aga see on eeldatust napim. Koroonaviiruse levik ning probleemid valimiste korraldamisega teevad adekvaatse ennustuse püstitamise siiski märgatavamalt raskemaks ja ilmselt võtab valimistulemuste kokkulugemine rohkem aega kui tavaliselt, tõenäoliselt mitu päeva. Arvestatakse, et demokraadid võivad rohkem hääletada kirja teel ning Trumpi toetajad lähevad valimisjaoskondadesse. Seepärast võivad esialgsed tulemused olla Trumpile isegi soodsad. Sinna ei ole praegu enam siiski palju aega jäänud. Minu valimisennustus on endiselt 335:203 Bidenile.

16.09.20 Presidendivalimiste finaalini on jäänud umbes 1,5 kuud. Küsitlused näitavad Joe Bideni parajat ülekaalu, mis on küll augustist saadik mõnevõrra vähenud, kuid mitte  oluliselt. Igaks juhuks tuletan veel meelde, et tulenevalt Ühendriikide valimissüsteemist tuleb jälgida arenguid osariikides ning üldine häältevahekord ei määra suurt midagi. 2016  võitis Hillary Clinton rahvahääletuse koguni ligi kolme miljoni enamhäälega, kuid tal oli tugevam toetus rahvarohketes osariikides.  Tänane olukord on mõnevõrra teine kui 2016. aastal, kui Hillary Clinton sisuliselt oli kaitsepositsioonil ning Trump ründas. Nüüd on positsiooni vahetunud – Biden ründab ja Trump kaitseb. Oluline näitaja on rahulolu presidendi tegevusega, kus absoluutne enamus küsitlusi näitab valijate rahulolematust ja seda kahekohalistes numbrites. Ainult Rasmussen Reports/Pulse Opinion Research on suutnud esile manada toetajate napi ülekaalu, kuid seegi on olnud kõikuv nädalast nädalasse. Küsitlused näitavad ka, et Trump on kaotamas toetust eakate kategoorias ja tal on rohkem lööki vanemas keskeas (50-65) meesvalijate hulgas, aga samuti  väiksema haridustasemega valijate seas, kes on rohkem avatud agressiivsetele reklaamikampaaniatele. Eestis moodustavad sellised EKRE valijaskonna raudvara, nii et ealised ja hariduslikud näitajad on üsna sarnased. Nagu öeldud, tuleks jälgida arenguid osariikides. Trump võidab kindlasti Kesk-Lääne ja lõunaosariikides nagu Wyoming, Idaho, Montana, Utah, Alaska, North Dakota, South Dakota, Nebraska, Kansas, Oklahoma, Kentucky, Tennessee, Louisiana, Alabama, Mississipi, Arkansas, Missouri, South Carolina, Indiana ja West Virginia, kus on tugevad vabariiklikud traditsioonid ja suur osa sealsetest valijatest hääletabki Vabariikliku partei kandidaadi poolt sõltumata isikust. Kuigi demokraatide mõju on nii mitmeski neist oluliselt tõusnud ja nad võivad saavutada edu Kongressi valimistel, siis üsna suured valijategrupid hoiavad need valimised lahus, nad võivad toetada populaarset kohalikku demokraatlikku senaatorit, kuid eelistavad samaaegselt vabariiklasest presidenti. Loomulikult pole välistatud, et nendel valimistel võib mõnigi osariik poolt vahetada (näiteks Alaska, kelle valija on nii mõnigi kord osutunud isepäiseks). Samamoodi on tugevad liberaalsed traditsioonid mõlema ookeani rannikuosariikides Hawaiis, Californias, Oregonis, Washingtonis, Maines, Vermontis, Massachusettsis, Connecticutis, Rhode Islandis, New Yorgis, New Jerseys, Delawares, Marylandis ja Columbia ringkonnas, aga samuti Illinoisis, mis ilmselt jäävad ka nendel valimistel tugevasti demokraatide poolele. Kokku annab see demokraatidele väikese edumaa, sest nad juhivad 185:125.

Valimised otsustatakse lõpuks nn battleground osariikides, mis võivad kalduda ühes või teises suunas. Siingi tunduvad suuremad võimalused demokraatidel. Üsna suure tõenäosusega lähevad demokraatidele Colorado, New Mexico, Nevada, Minnesota, Virginia, New Hampshire hääled, kus Trumpil on küll väikesed lootused, kuid praktiliselt ükski küsitlus neid unistusi ei toeta, millega demokraatide toetus tõuseb 232 valijameheni. Neil on võiduks vaja veel 38 häält. Mängus on veel Georgia ja Texas, mis on pikka aega olnud vabariiklikud, kuid demokraatide mõju on seal tõusmas. Iowa ja Ohio on olnud liikumas vastupidises suunas vabariiklaste leeri, kuid demokraatidel on seal olnud traditsiooniliselt tugevad positsioonid. Kui kirjutada need osariigid vabariiklastele (igal juhul ei tule need osariigid Trumpile kandikul kätte), siis on vahekord ikkagi veel 232:203 demokraatidele.  Kaks osariiki (Nebraska ja Maine)  jagavad hääli valimisringkondade järgi – Nebraska 2. ringkond (Omaha piirkond) ja ka Maine 2. ringkond (vähemasustatud põhjaosa) toetasid 2016. aastal Trumpi, kuid senised küsitlused on andnud nüüd demokraatidele mõlemas napi edumaa. Trumpi edumaa on napp ka Nebraska 1. ringkonnas, kuid seal oleks vaja rohkem küsitlusi, et muutusi prognoosida. Arizona on olnud traditsiooniliselt vabariiklaste kants, tuntud senaatorite ja endiste presidendikandidaatide Barry Goldwateri ja John McCaini koduosariik,  kuid viimased arengud viitavad, et demokraatide jaoks võib see olla üks paremaid võimalusi pöörde tekitamiseks. Hetkeseis on 245:203. Nüüd tulevad mängu kolm osariiki, mis otsustasid 2016 valimiste tulemuse ja kus kandidaatide häälte vahe oli väiksem kui 1% – Michigan, Wisconsin ja Pennsylvania. Ka 2016. aastal pakkusid küsitlused neis kõigis võitu Clintonile, kuid olukord oli siis teistsugune. Trumpi probleemiks nendel valimistel saab olema, et ta ei ole suutnud haarata uusi valijategruppe, vaid peab lootma neile, kes olid talle truud ka neli aastat tagasi. Seetõttu võib need osariigid sel korral märksa suurema kindlusega kirjutada demokraatidele. Nüüd on seis 291:203 ja Biden on võitnud. Jäävad veel kaks osariiki, kus seis on tõepoolest 50:50 ja võivad kalduda mõlemas suunas – North Carolina ja Florida. Ma millegipärast usun, et seekord lähevad need Bidenile, kuid isegi kui ta peaks need kaotama, on Trumpil ikkagi keeruline koguda vajalikku arvu valijamehi. Seega võiks valimistulemus selle aasta novembris olla näiteks 335:203, mis viitab juba Bideni päris korralikule edumaale. Oluline on ka  märkida, et kui demokraatidel on palju suuremad võimalused osariike juurde võita, siis vabariiklastele ei paista ühtegi lootuskiirt, kui mõni neli aastat varem Clintonit toetanud osariik võiks nüüd Trumpi toetada. Loomulikult on poolteist kuud veel piisavalt pikk aeg, kui kõik võib muutuda, kuid hetkel on raske ette näha, mis võiks Trumpile valijaid juurde tuua. Kõige perspektiivikam oleks ehk  püüda vasakpoolseid populiste, Alexandria Ocasio Cortezi toetajaid, kellega nad võiksid ühineda ristisõjas establishmenti vastu. Enam tõenäoline on siiski, et kui neli aastat tagasi toetasid paljud vasakpoolsed Trumpi Clintoni vastu, siis nüüd on tal võimupositsioonilt nendega palju raskem kokkulepet leida. Teledebatid valimiste kulgu ideoloogiliselt lõhestunud ühiskonnas just palju ei mõjuta. Ma usun, et Biden on neiks ka palju paremini ette valmistunud kui eelvalimiste ajal.

12.08.20 Demokraatide asepresidendikandidaat on California senaator Kamala Harris (55), etteantud tingimusi arvestades üsna loogiline valik. naine, mustanahaline, noorem.  Isa poolt Jamaika ja ema poolt India (tamili) päritoluga. Tänaseks on ilmnenud, et lõppvoorus olid neli naist: Harris, Massachusettsi senaator Elizabeth Warren (71), Michigani kuberner Gretchen Whitmer  (48) ja välispoliitika ekspert Susan Rice (55). Biden oli lubanud, et asepresidendi kandidaat on kindlasti naine ja seoses BLM kampaania tõusuga soovisid mitmed eelkõige afroameerika poliitikud näha mittevalgenahalist kandidaati. Nendele nõuetele vastasid Harris ja Rice, kuid viimane neist ei ole varem kunagi olnud valitavas ametis. Tõsiselt oli kaalumisel ka sõjaveteranist Illinois’i senaator Tammy Duckworth (52), kuid ema poolt tai päritolu Duckworth on sündinud Bangkokis, mis oleks tekitanud liigseid kredibiilsuseprobleeme (kas ta on ikka sünnijärgne kodanik, millega rünnati juba Obamat) ja Rhode Islandi kuberner Gina Raimondo (49), kuid lisaks heidutavale valgele nahavärvile on viimane tülis ka mõjukate ametiühingutega. Samuti üsnagi vasakpoolne California mustanahaline kongresswoman Karen Bass (66), kes on sümpatiseerinud Fidel Castrot, kuid teda peetakse ka Nancy Pelosi võimalikuks mantlipärijaks Esindajatekoja spiikrina. Vahepeal favoriitide sekka pürginud mustanahalised Florida kongresswoman ning kunagine Orlando politseiülem Val Demings (63) ja Atlanta linnapea Keisha Lance Bottoms (50) lõppvoorus enam põhikandidaatide sekka ei kuulunud.

02.08.20 Presidendivalimiste kõrval ei maksa unustada, et valitakse ka uus Kongress, kolmandik senaatoreid ja Esindajatekoda. Senat on olnud vabariiklaste kontrolli all ja jäi selleks ka 2018. aastal, kui demokraadid võitsid Esindajatekoja valimised. Tänased trendid ennustavad edu demokraatidele, kes võivad parimal juhul saada enamuse ka Senatis. Kuigi nad suure tõenäosusega kaotavad Alabamas, siis teised demokraatide kohad ohus pole. Demokraatidel piisab vaid võita üks toss-up osariik, et jõuda viiki ning kaks, et saavutada ülekaal.

Alabama. Endine jalgpallitreener Tommy Tuberville (R), keda Trump toetas eelvalimistel temaga tülli läinud justiitsministri Jeff Sessionsi vastu, juhib kõikidel küsitlustel paraja eduga 2017 Sessionsi kohale korraldatud erivalimised võitnud senaator Doug Jonesi (D) vastu. Alabama on vabariiklaste kants, kus kolm aastat tagasi Jonesil õnnestus vaid napilt edestada seksuaalkuritegudes süüdistatud kohtunikku Roy Moore’i. Leans Republican.

Colorado. Endine populaarne kuberner ja vahepeal presidendikski kandideerinud John Hickenlooper (D) omab küsitluste järgi soliidset edumaad senaator Cory Gardneri (R) vastu. Colorado, mida võis vahepeal lugeda ka battleground osariigiks, on viimasel ajal toetanud pigem demokraate. Leans Democratic.

Arizona. Kuigi Arizona on traditsiooniliselt olnud pigem vabariiklaste leeris, näitavad viimased arengud demokraatide mõju kasvu. Endised vabariiklikud senaatorid John McCain ja Jeff Flake olid Trumpi-kriitilised. McCaini kohale korraldatavatel erivalimistel prognoositakse kuberneri poolt kohta täitma määratud senaator Martha McSally (R)  kaotust endisele astronaudile ja atendaadi ohvriks langenud Esindajatekoja liikme Gaby Giffordsi abikaasale Mark Kellyle (D), kelle edunumbrid on olnud soliidsed. Kaks aastat tagasi McSally juba kaotas Flake’st vabaks jäänud koha valimistel demokraat Kyrsten Sinemale, kuid Kelly peaks olema talle veelgi  tugevam konkurent. Leans Democratic.

North Carolina. Selles battleground osariigis on 2014 demokraatide senaatorit Kay Haganit võitnud senaator Thom Tillis (R) tõsistes raskustes juristi ja Iraagi ning Afganistani veterani Cal Cunninghami (D) vastu, kes juhib küsitlustes üsna stabiilselt. Leans Democratic.

Montana. See osariik on regulaarselt toetanud vabariiklasi, kuid mitmed demokraadid on olnud valimistel konkurentsivõimelised. Senaator Steve Daines’i (R) tagasivalimine tundus kindel, kuni populaarne kuberner Steve Bullock (D), kes samuti presidendiks üritas kandideerida, talle viimasel hetkel kinda heitis. Küsitlused näitavad tasavägist heitlust, kuid tänu name recognitionile võivad Bullockil olla head šansid. Toss-up.

Maine. Osariik on olnud enamasti demokraate toetav, kuid Senatisse on valdavalt valitud mõõdukaid vabariiklasi, kelle viimane esindaja senaator Susan Collins (R) astub osariigi esindajatekoja spiikri, üsna vasakpoolse india-armeenia juurtega Sara Gideoni (D) vastu. Collins on olnud Trumpi suhtes kriitiline, kuid paljudel otsustavatel hääletustel (ülemkohtunik Brett Kavanaugh’ ametisse nimetamine, impeachment) on jäänud presidendi selja taha. Edumeelses Maines võib see maksta senaatori koha. Viimased küsitlused annavad Gideonile isegi kerge edumaa, kuid jällegi name recognitionit arvestades pean ma nt Bullocki šansse isegi veidi paremateks Gideonist. Toss-up.

Iowa. Oma sotsiaalse ja etnilise tausta poolest peaks Iowa kuuluma Kesk-Lääne vabariiklike osariikide sekka, kuid demokraadid on olnud siin üsnagi tugevad ja olid edukad ka 2018 Esindajatekoja valimistel. Donald Trumpi üks innukamaid  toetajaid on olnud senaator Joni Ernst (R), kes seisab vastamisi ärinaise Theresa Greenfieldiga (D). Viimased küsitlused on näidanud Greenfieldi kerget edumaad, kuid see  on olnud napp, mis teeb nendest valimistest tõelise loterii-allegrii. Toss-up.

Georgia. President Jimmy Carteri koduosariik on muutumas battlegroundiks ja demokraadid on mitmetel viimastel valimistel hambaid näidanud, kuid tõsist läbimurret pole siiski veel tulnud. Senaator David Perdue (R) saab vastaseks noore uuriva ajakirjaniku Jon Ossoffi (D), kes on küsitluste järgi konkurentsivõimeline. Siiski näitavad küsitlused Perdue kerget ülekaalu, kuid see on piisavalt ebastabiilne, et valimistepäeval ei võiks kõik muutuda. Leans Republican.

Kansas. Siingi on tegemist valdavalt vabariikliku osariigiga, kuid senaator Pat Roberts (R) on otsustanud erru minna ning tema kohta jahivad eelkõige äärmuslike vaadetega Trumpi protežee Kris Kobach ja Esindajatekoja liige, vabariikliku establishmenti toetatav Roger Marshall. Eelvalimised on järgmisel nädalal. Lõppvoorus astub neile tõenäoliselt vastu endine vabariiklane, osariigi senaator Barbara Bollier (D), kes küsitluste järgi on kõikide kandidaatidega rind-rinnas. Kaks aastat tagasi võitsid demokraadid Kobachi vastu kubernerivalimised, mistõttu kõik šansid on olemas, kuid vabariiklikud traditsioonid on Kansases samuti tugevad. Leans Republican.

Kentucky. Mitmed prognoosijad peavad senaator Mitch McConnelli (R) võitu vääramatuks, kuid mõnede küsitluste järgi on endine merejalaväe hävituslendur Amy McGrath (D) täiesti konkurentsivõimeline. Senati vabariiklaste liider on isiklikus plaanis  ebapopulaarne, kuid Kentucky on valdavalt pro-Trump ja vabariiklik. Sellegipoolest viimastel kubernerivalimistel demokraadid võitsid. McGrathi probleemiks on ka see, et osariigi demokraadid ei ole väga üksmeelselt tema taha koondunud ning eelvalimistel pakkus vasakpoolne osariigi senaator Charles Booker talle tõsise challenge’i. Leans Republican.

South Carolina. Suure name recognitioniga senaator  Lindsey Grahami (R) võit võiks olla kerge jalutuskäik valimispäeva hommikul, kuid küsitlused näitavad, et temaga konkureeriv mustanahaline jurist ja endine osariigi demokraatide liider Jaime Harrison (D) püsib konkurentsis, mis võib viidata tiksuvale üllatuspommile. Leans Republican.

Texas. Demograafilised trendid näitavad (nagu Arizonaski), et demokraatide positsioonid osariigis tugevnevad. Kaks aastat tagasi pakkus Beto O’Rourke senaator Ted Cruzile tõsise challenge’i. Kuid üleriigiliste ambitsioonidega Cruz oli isiklikult ebapopulaarsem kui 2020 kohta kaitsev traditsiooniline Texase konservatiiv senaator John Cornyn (R) ning seetõttu on ka tema vastaskandidaat endine õhuväe hävituslendur MJ Hegar (D) mõnevõrra keerulisemas olukorras. Küsitlused näitavad Cornyni stabiilset edumaad. Likely Republican.

Georgia (erivalimised). Parkinsoni tõve all kannatav Johnny  Isakson astus tagasi ja tema kohale korraldatakse erivalimised, kus kuberneri poolt ametisse nimetatud senaator Kelly Loeffler (R) on saanud tugeva vabariikliku challengeri populaarse Esindajatekoja liikme ning Trumpiga heades suhetes Doug Collinsi näol. Demokraatidest näivad tugevamad mustanahaline baptisti pastor Raphael Warnock ja ärimees Matt Lieberman (endise Connecticuti senaatori Joe Liebermani poeg). Erivalimiste loogika ei näe ette eelvalimisi ning kõik kandideerivad 3. novembril ühtsetel valimistel. Kui keegi ei saa 50% häältest, toimub run-off kahe edukama vahel ning need võivad suure tõenäosusega viia vastamisi hoopis mõlemad vabariiklased, Loeffleri ja Collinsi. Üks-üks vastasseisudes näevad kõige paremini välja Collinsi šansid. Likely Republican.

Michigan. Senaator Gary Petersi (D) positsioon näib kindlana. Kaks aastat tagasi pakkus mustanahaline Iraagi veteran John James (R) tõsist konkurentsi senaator Debbie Stabenow’le, kuid praegused küsitlused viitavad Petersi stabiilsele ja soliidsele edumaale. Viimased trendid on Michigani üha enam kallutamas demokraatide leeri. Likely Democratic.

Alaska. Alaska on küll olnud tugevasti vabariiklaste poole kaldu, kuid sealsed trendid on mõnevõrra omapärased, mistõttu tasub sellel osariigil silm peal hoida. Senaator Dan Sullivani (R) positsioon kirurgi ja kalandusärimehe Al Grossi (I) vastu tundub kindel, kuid nt Esindajatekoja küsitlused näitavad teist sõltumatu kandidaati Alyse Galvinit (I) konkurentsis staažikaima Esindajatekoja liikme (aastast 1973) Don Youngi (R) vastu.  Teine Alaska vabariiklasest senaator Lisa Murkowski on tuntud oma sõltumatu hoiaku poolest, mistõttu Trump on lubanud ta kahe aasta pärast, kui tema koht loosi läheb, kukutada. Murkowski on juba ühel korral eelvalimised kaotanud (2010), kuid write-in sõltumatu kandidaadina lõppvoorus ikkagi valitud. Likely Republican.

Ülejäänud valimistel pole vähemalt praeguse seisuga ette näha suuremaid muutusi, demokraadid peaksid paraja ülekaaluga võitma Delawares, Illinoisis, Massachusettsis (küsimus jääb vaid õhku, kas Ed Markey või Joe  Kennedy III), Minnesotas, New Hampshires, New Jerseys, New Mexicos, Oregonis, Rhode Islandis ning Virginias (kuigi ühtegi küsitlust pole tehtud, trend on seal DP suunas)  ja vabariiklased Arkansases, Idahos, Louisianas (kuigi viimasel hetkel kandideerinud Shreveporti linnapea Adrian  Perkins (D) võib tolmu üles  keerutada), Mississipis, Nebraskas, Oklahomas, South Dakotas, Tennessees (eelvalimistel räpane kampaania Bill Hagerty ja Manny Sethi vahel, Hagertyl napp, kuid stabiilne edumaa), West Virginias ning Wyomingis.

03.07.20 Politicos ilmus artikkel Tucker Carlsonist kui võimalikust vabariiklaste kandidaadist 2024, mida tasub silmas pidada, sest isegi kui Trump kaob, jääb trumpistlik liikumine – immigratsioonivastane natsionalism, majanduslik populism ja America First isolatsionism alles ning vajab karismaatilist liidrit, kelleks Carlson sobib. Kui Trump nüüd 2020 võidab, siis ma pakun, et kandidaat 2024 saab olema Donald Trump Jr., kui mitte, siis on Carlsonil head šansid juhul kui trumpism jääb endiselt valitsema Vabariiklikku parteid. Mike Pence selleks kindlasti ei sobi, sest vähemkarismaatilisemat liidrit on raske ette kujutada ja Nikki Haley võib saada parimal juhul asepresidendikandidaadiks Pence II, tal puudub trumpistide usaldus. Muidugi võivad omad ambitsioonid olla praegu Senatisse kandideerival Doug Collinsil või Jim Jordanil. Kuid erinevalt neist tuleb Tucker väljaspoolt establishmenti.

Amy McGrath võitis pinevaks kujunenud demokraatide Senati eelvalimised Kentuckys vaid 15 000 häälega. John Hickenlooper võitis eelvalimised Colorados küll paraja ülekaaluga, kuid vastaskandidaat Andrew Romanoff kogus oodatust rohkem hääli. Utahi kuberneri vabariiklaste eelvalimistel on asekuberner Spencer Coxil kerge ülekaal endise populaarse kuberneri ja suursaadiku Hiinas ja Venemaal, vabariiklaste mõõdukamasse tiiba kuuluva Jon Huntsmani ees (hetkel on loetud 83% häältest). Esindajatekoja eelvalimistel kaotasid mitmed valitsevad kongresmanid äärmuslikematele vastaskandidaatidele, demokraatidest New Yorgis Esindajatekoja välisasjade komitee esimees Elliot Engel vasakpoolsele Jamaal Brownile ning kaks vabariiklasest kongresmani Denver Riggleman Virginiast Bob Goodile ja Scott Tipton Coloradost 33-aastasele vandenõuteoreetikule ja relvafanaatikule Lauren Boebertile.

16.06.20 Presidendivalimiste hetkeseis vähemalt küsitluste järgi näitab päikest Joe Bidenile, sest Donald Trump on sattunud tõsise surve alla nii koroonakriisi lahendamise, oodatava majanduslanguse  ja rassirahutuste tõttu. President on tõestanud end nõrga, ebausaldusväärse ja ebakompetentse juhina, kes teeb küll palju suuri sõnu, kuid pole võimeline riiki kriisiolukorras efektiivselt juhtima. Presidendina ei ole Trump kunagi võtnud eesmärgiks näidata end kogu Ameerika presidendina (siinkohal ta polariseerub selgelt  varasema konservatiivse presidendi Ronald Reaganiga), vaid toetub talle isiklikult fanaatiliselt ustavale “baasile”, suurendades ühiskonnas süvenevat ideoloogilist lõhet ning Vabariikliku partei on muutunud tema õukonnaparteiks, kust ta opositsioonilised kriitikud on välja tõrjunud. Ta ei pidanud paljuks endist vabariiklikku kongresmani ja praegust tuntud MSNBC teleankrut Joe Scarborough’d  isegi mõrvas süüdistada. Ratsionaalse loogika järgi ei tohiks Trump võita, ta on kaotanud 2016. aastal edu toonud ohhoo-efekti ning arvatavasti üsna paljud on temast lihtsalt väsinud. Loomulikult võib olukord sügisel olla hoopis teine, kuid Trumpi lootus on pigem lõhestada demokraate, lüüa kiilu mõõduka Bideni ja vasakpoolsete liidrite Sandersi, Warreni ja mõjuka kongreswomani Ocasio-Cortezi vahel ning lootes, et suur osa valijatest ei tule novembris valimiskastide juurde või siis protestiks ei hääleta Bideni poolt, mis lubab tal baasile toetudes valimised järjekordselt võita. Raske on küll näha, et lõhestumisele orienteeritud Trump suudaks oma valijatebaasi märkimisväärselt laiendada, ilmselt kaotab ta enamushääletuse, kuid USA süsteemi silmas pidades tasub hoolikamalt jälgida arenguid osariikides. Paljuski sõltub ka tema asepresidendikandidaadist, kus endiste konkurentide Kamala Harrise, Elizabeth Warreni, Amy Klobuchari ning Michigani kuberneri Gretchen Whitmeri kõrval on esile tõusmas kaks mustanahalist kandidaati, Atlanta linnapea Keisha Lance Bottoms (50) ja politsei taustaga Florida kongreswoman Val Demings (63). Lance Bottomsi eeliseks võiks olla, et ta on noorem ja samuti on ta Bidenit toetanud tema kampaania algusest saadik. Asepresidendi isik ei mängigi väga suurt rolli, kuid Biden on lubanud naiskandidaati ja arvestades tema iga, ka tunduvalt nooremat asepresidenti. Lisaks on Bideni huviorbiidis nii Georgia kui Florida võitmine, mis eelmistel valimistel läksid Trumpile. Samuti on vähemalt küsitluste järgi võimalus võita lisaks Clintoni poolt napilt kaotatud Michiganile, Wisconsinile ja Pennsylvaniale veel Arizona ja North Carolina ning ta püsib konkurentsis veel Texases, Iowas ja Ohios. Ärgem unustagem, et Ameerika ootab pikisilmi John Boltoni memuaaride ilmumist. Trumpi soovi relvajõude rahutuste mahasurumisel kasutada kritiseeris teravalt endine kaitseminister Jim Mattis, kui sellele olid vastu nii praegused kui endised sõjaväejuhid, aga samuti praegune kaitseminister Mark Esper.

Jälgida tasub ka arenguid kongressivalimistel, eelkõige Senatis. Üldiselt arvatakse, et Esindajatekojas olukord palju ei muutu ning isegi kui demokraadid kaotavad mõned kohad, siis kokkuvõttes säilitavad ikkagi enamuse. Eelvalimistel kaotas äärmuslike vaadetega Iowa vabariiklik kongresman Steve King mõõdukamale establishmenti toetusega Randy Feenstrale. Huvitavaks kujunevad Senati valimised. 2018 Alabama erivalimiste üllatusvõitja demokraat Doug Jonesi edu kordumisse väga ei usuta ja küsimus on, kas vabariiklaste eelvalimised võidab Trumpi toetusega jalgpallitreener Tommy Tuberville või siis Trumpiga tülli läinud endine senaator Jeff Sessions. Kuid see on vabariiklaste edu poolelt sisuliselt kõik. Vabariiklased on raskes olukorras Colorados, kus senaator Cory Gardner seisab vastamisi endise kuberneri John Hickenlooperiga ning Arizonas, kus senaator Martha McSally seisab vastamisi endise astronaudi Mark Kellyga. Viimased küsitlused annavad demokraat Cal Cunninghamile North Carolinas edu senaator Thom Tillise ees ja samamoodi Theresa Greenfieldile Iowas edu senaator Joni Ernsti ees. Trumpi suhtes nii mõnigi kord kriitiline vabariiklik senaator Susan Collins on raskes olukorras valdavalt demokraatlikus Maines, kus talle pakub tugevat konkurentsi osariigi Esindajatekoja spiiker Sara Gideon. Montanas pakub ennast vahepeal presidendikandidaadikski üles seadnud populaarne demokraatlik kuberner Steve Bullock konkurentsi senaator Steve Dainesile. Georgias on noor 33-aastane uuriv ajakirjanik Jon Ossoff rind rinnas senaator David Perduega. Demokraatidel on šansse võita isegi tugevate vabariiklike traditsioonidega Kansases, kus endine vabariiklane Barbara Bollier on küsitluste järgi konkurentsis ning tema šansse peetakse paremaks Trumpi soosiku Kris Kobachi vastu. Ma ei jätaks tähelepanu alt välja ka muidu  vabariiklikku Kentuckyt, kus on tules isiklikult ebapopulaarne Senati vabariiklaste liider Mitch McConnell ning  küsitlused näitavad endist merejalaväe pilooti Amy McGrathi tema vastu konkurentsivõimelisena. Siin ulatas McConnellile abikäe demokraatide vasaktiib, kus Sanders ja Ocasio-Cortez asusid toetama teist ja vasakpoolsemat kandidaati Charles Bookerit, kellel aga lõppvoorus  McConnelli vastu on vähem šansse. Texases M.J. Hegar (või Royce West) senaator Jon Cornyni vastu ilmselt sellist tugevat tulemust ei tee nagu Beto O’Rourke kaks aastat tagasi Ted Cruzi vastu. Huvitav olukord on Massachusettsis, kus demokraatlik senaator Ed Markey peab eelvalimistel vastamisi minema kuulsa Robert Kennedy pojapoja kongresman Joe Kennedyga ja küsitlused eelistavad viimast. Võimalik, et pärast Joe vanaonu Edward Kennedy surma saab perekond taas esindaja Senatisse. Georgias on teine vabariiklik senaator  Kelly Loeffler saanud samuti tugeva challengeri oma parteist Trumpiga heades suhetes nimeka kongresmani Doug Collinsi näol, keda küsitlused samuti eelistavad. Vähemalt praegusel hetkel on demokraatidel head šansid kontroll Senati üle tagasi saada.

Vahepeal õnnestus Bidenil kindlustada talle ka võiduks vajalike delegaatide toetus demokraatide kongressil, nii et eelvalimised enam palju pinget ei paku. Tugevat kolmandat kandidaati ilmselt samuti esile ei kerki, sest libertaarid  valisid vähetuntud South Carolina aktivisti Jo Jorgenseni ning  ka roheliste tõenäoline kandidaat Howie Hawkins, kes on küll saanud juba Sotsialistliku partei kandidaadiks, ei oma sellist  tuntust nagu Jill Stein 2016. aastal. Kentucky eelvalimised McGrath vs Booker on juba nädala pärast 23. juunil. Eelvalimised Colorados on 30. juunil, kus John Hickenlooper peaks lõppvoorus kindlalt võitma senaator Gardnerit, kuid ta on sattunud vasaktiiva rünnakute alla ja võib eelvalimistel kaotada neid esindavale Colorado Esindajakoja spiikrile Andrew Romanoffile. Järgmine huvipakkuv kuupäev on ilmselt 14. juuli, kui eelvalimiste run-offis seisavad Alabamas vastamisi Tuberville ja Sessions ning Texases Hegar ja West. Kansase eelvalimised on 4. augustil ja Massachusettsis 1. septembril. Kõik see muu laheneb valimispäeval 3. novembril, sest loodetavasti ei hakka president neid kuidagi torpedeerima või edasi lükkama nagu mitmedki on kartnud. President on lubanud küll tulemusi austada, aga tal on kombeks valetada.

17.05.20 Michigani sõltumatu kongresman Justin Amash loobus pürgimisest Libertaarse partei presidendikandidaadiks, kuna koroonaviiruse piirangud takistavad eduka kampaania läbiviimist. Amash oleks võinud olla sobivaks kandidaadiks neile, kes ei soovi hääletada demokraatide poolt, kuid ei taha ka Trumpi jätkamist. Paljud nevertrumperid küll kartsid, et ta võib võtta rohkem hääli Bidenilt kui Trumpilt. Libertaarse partei tõenäoline kandidaat on poliitikateadlane Jacob Hornberger Californiast, kellel puudub aga üleriigiline tuntus, mis mängib valimistel olulist osa. Valijad soovivad end siduda tuntud kaubamärkidega nagu Trump või Biden.

08.04.20 Täna juhtus see, millest kuluaarides räägiti juba mõnda aega ehk Bernie Sanders peatas kampaania. Kui novembris peaksid valimised ikkagi toimuma, siis saab see olema koroona riskigrupi duell 74-aastane Trump vs 78-aastane Biden. Rohkem räägitakse demokraatide võimalikust asepresidendikandidaadist ning kui esialgu kaalus Biden nt Texases populaarset Beto O’Rourke’i või ka Julian Castrot, siis nüüd on ta teatanud , et see saab kindlasti olema naine. Praegu avaldatakse talle parteikontori poolt tugevat survet, et see peab olema “värviline naine” ja siin kerkivad esile kampaaniast kõrvale astunud California senaatori Kamala Harrise šansid, kes on partei establishmenti favoriit, kuid ta ei tooks kaasa endaga olulist mõju kasvu, sest California on niikuinii demokraatlik. Teise kampaania peatanud naissenaatori Minnesota senaatori Amy Klobuchari mõju võiks olla  suurem mitmetes battleground naaberosariikides nagu Iowas, Wisconsinis, Michiganis nagu ka demokraatide uue tõusva tähe, koroonavõitluse eesliinil silma paistnud Michigani kuberneri Gretchen Whitmeri šansid, kuid nemad on “valge ameerika” kandidaadid ja nagu näha – identity politics rules. Kui Biden tahab meeldida partei vasakule tiivale, siis ei saa lõplikult maha kanda 71-aastast Massachusettsi senaatorit Elizabeth Warrenit. Mustanahalistest kandidaatidest on mainitud veel Florida kongreswomanit Val Demmingsit, California kongreswomanit  Karen Bassi või Georgia kuberneriks kandideerinud Stacey Abramsit. Üllatuskandidaat võib olla aga hoopis Atlanta linnapea Keisha Lance Bottoms, kes  on Bideni kampaaniale väga lähedane. Välistada ei saa ka mõne latiinokandidaadi esilekerkimist – nt Catherine Cortez Mesto Nevadast, Michelle Lujan Grisham New Mexicost või Veronica Escobar Texasest. Wisconsinis toimusid eile koroonakriisi laineharjal ka eelvalimised, sest kuigi kuberner Tony Evers lükkas need edasi, siis ülemkohus toetas häältega 5:4 valimiste toimumist. Pärast Sandersi kõrvaleastumist on neil küll rohkem sümboolne tähendus.

08.03.20 Superteisipäeva järel peatasid kampaania Michael Bloomberg ja Elizabeth Warren. Bloomberg nagu ka varasemad kandidaadid Buttigieg, Klobuchar ja Beto O’Rourke toetavad Joe Bidenit. Seega otsustatakse demokraatide valik Joe Bideni ja Bernie Sandersi vahel ning Bidenil on juba edu sees.

02.03.20  Nevadas võitis ülekaalukalt Bernie Sanders ja South Carolinas Joe Biden. South Carolina eelvalimiste järel peatasid oma kampaaniad Tom Steyer, Pete Buttigieg ja Amy Klobuchar. Kaks viimast teatasid oma toetusest Joe Bidenile..

16.02.20 Vermonti vabariiklasest kuberner Phil Scott teatas, et toetab presidendivalimistel vabariiklaste kandidaadina William Weldi. Weldi on toetanud veel endised kubernerid Gary Johnson  (New Mexico) ja Christine Todd Whitman (New Jersey). Trumpi poolt vallandatud endine mereväeminister Richard Spencer toetab aga Michael Bloombergi. Libertaarid Gary Johnson ja Ron Paul toetavad ühtlasi demokraatide kandidaati Tulsi Gabbardit.

13.02.20 Tänasest päevast võiks lisaks ootamatule  tähelepanuavaldusele ja välisminister Reinsalu korralekutsumisele ekretiinidele sobimatu jutu rääkimise eest meedias mainida Senati hääletust, mis keelab presidendil kasutada USA relvajõude Iraani vastu ilma Kongressi nõusolekuta. Esindajatekoda oli sarnase resolutsiooni juba varem vastu võtnud ning  seda mitme vabariiklase (sh Trumpile muidu ustav Matt Gaetz) toel. Vabariiklaste kontrollitav Senat toetas samuti piiranguid häältega 55:45 (demokraate toetasid vabariiklikud senaatorid Alexander, Cassidy, Collins, Lee, Moran, Murkowski, Paul, Young).

12.02.20 Eelvalimised New Hampshires sarnanesid paljuski Iowa tulemustega, esirinnas Bernie Sanders (25,4%) ja Pete Buttigieg (24,7%) – mõlemad said 9 mandaati. Kolmandaks tõusis Amy Klobuchar (19,8%), mis oli tema poolt jõuline avaldus ning talle langesid ülejäänud  6 mandaati. Hiljutised suurfavoriidid Elizabeth Warren (9,3%) ja Joe Biden (8,4%) said tagasilöögi. Kolm kandidaati, Andrew Yang (2,8%), Michael Bennet (0,3%), Deval Patrick (0,4%), teatasid kampaania peatamisest. Neist Yang tegi niigi hea tulemuse, kuna temast ei teadnud enne valimisi keegi, kuid ta jõudis kaugemale kui mitmedki nimekamad konkurendid. Tundub, et Trumpi impeachment protsess täitis ühe presidendisoovi ehk tema ohtlikumaks peetava konkurendi Joe Bideni populaarsus on langenud. Biden loodab küll veel mustanahaliste toetusele, mis peaks avalduma järgmistel eelvalimistel South Carolinas. Vabariiklastest kogus William Weld 9,2% toetust ning Trumpi toetus (85,5%) jäi pisut väiksemaks, kui ta ilmselt ootas.

05.02.20 Iowa demokraatide valimiskoosolekute tulemused on veninud varem testimata mobiiliäpi kasutamisest valimistel. Kui 96% tulemustest oli loetud, juhtis Pete Buttigieg (26,2%; 13 delegaati valimiskogus) napilt Bernie Sandersi (26,1%; 12 delegaati)) ees – kuigi hääli kogus Sanders mõlemas voorus rohkem. Neile järgnes Elizabeth Warren (18,0%; 8 delegaati), Joe Biden (15,8%; 6 delegaati) ja Amy Klobuchar (12,3%; 1 delegaat). Andrew Yang kogus 1,0% ja Tom Steyer 0,3% toetust, teised veelgi vähem. Tuleb siiski mainida, et hääli kogus Sanders (26,2%) Buttigiegist  (25,3%) rohkem, kuid toetust arvestatakse keerulise delegaatide süsteemi abil. Vabariiklastest kogus Donald Trump 97,3% (39 delegaati), William Weld 1,3% (1 delegaat)  ja Joe Walsh 1,1% toetust. Trump pidas putinistlikus  stiilis ülistava State of Union kõne USA Kongressi mõlema koja ühisistungil, jättis kätlemata Nancy Pelosiga, mille peale viimane tema kõne puruks rebis. Trumpi konservatiivne oponent lõpetas kampaania, nimetas vabariiklasi kultuseks ja lubas toetada valimistel demokraatide kandidaati, sest isegi sotsialist on parem kui diktaator.

03.02.20 Homme demokraatide eelvalimised Iowas, kus valimiskoosolekutel jagatakse välja esimesed 41 kohta.  Pakun, et Iowas saab kõige rohkem hääli Bernie Sanders, kellel on stabiilne toetajaskond, kuid ka ülejaanud on üsna neck-by-neck, järgnevad Biden, Buttigieg, Warren, Klobuchar, aga nende omavaheline järjekord võib muutuda. Michael Bloomberg Iowa peale ei panusta. Trumpi õigeksmõistmine toimub samuti arvatavasti parteilisel pinnal, kõige tõenäolisemalt vahekorras 53:47, kus kõik vabariiklased toetavad õigeksmõistmist, demokraadid aga on sellele vastu. Kolm demokraati (Joe Manchin, Kyrsten Sinema ja Doug Jones) võivad samuti Trumpi õigeks mõista, kas täielikult või osaliselt (ühes süüdistuspunktis). Vabariiklased Susan Collins ja Mitt Romney, kes pooldasid tunnistajate kutsumist, võivad aga anda hääle Trumpi vastu.  Juba praegu on 34 vabariiklast teada andnud, et nemad hääletavad igal juhul Trumpi kasuks. Samuti on võimalik, et Esindajatekoda kutsub ikkagi John Boltoni tunnistusi andma, kuigi protsessi ennast see enam ei mõjuta. Esindajatekojas tunnistusi andnud suursaadik Marie Yovanovitch läks USA välisteenistusest erru.

02.02.20 Teisipäeval algab eelvalimiste karussell Iowas. Kolmapäeval peaks Senatõigeks mõistma Donald Trumpi võimu kutitarvitamises ja Kongressi töö takistamises. Esimese võidu said Trump ja Senati vabariiklaste liider Mitch McConnell reedel, kui Senat lükkas tagasi tunnistajate kutsumise ning täiendavate materjalide saatmise kohtuistungile häältega 51:49 (demokraate toetasid kaks vabariiklasest senaatorit Susan Collins ja Mitt Romney, kuid McConnell rääkis ära kõhelnud senaatorid Lisa Murkowski, Lamar Alexanderi ja Rob Portmani). Sügisel on näha, kuidas see mõjutab valimistulemusi, sest kuigi avaliku arvamuse küsitlused on enam-vähem pooleks Trumpi süüdimõistmise osas, toitas kolm neljandikku küsitletuist täiendavate tunnistajate kutsumist.

06.01.20 Kuigi see pole otseselt seotud valimistega, midagi siiski ka Iraani kindrali Soleimani, kurikuulsa Qudsi komandöri tapmisest Bagdadi lennuväljal. Sellist lahendust võis oodata, sest kuna poliitikas on korruptsioonisüüdistuste tõttu rünnaku all nii Trump kui Netanyahu, siis pingete eskaleerumine Lähis-Idas võib tähelepanu mujale viia ning suurendada patriotismi mõlemas riigis, millest võib-olla piisab, et nii Trump kui Netanyahu säilitavad oma positsiooni veel üheks perioodiks. Trumpi poliitika Lähis-Idas on lihtne ja selge, toetuda Iisraelile ja Saudi Araabiale ning takistada igai Iraani “normaliseerumist”, tema mõju suurenemist ja taasliitumist rahvusvahelise kogukonnaga, millele on olnud vastu Trumpi mõlemad liitlased, kes näevad suuremat ohtu Iraanis kui Islamiriigis. Selline positsioon nõrgestab mõõdukaid ja Läänele kokkuleppele kalduvaid jõude Iraanis ning avab tee võimule äärmuslastele. Impeachmenti valguses on Trump raevus ja temalt võib oodata ebaratsionaalseid otsuseid. Vastuseks Iraani rünnakutele oli tal valida mitmete võimaluste vahel, kuidas Iraani karistada, kuid ta valis kõige äärmuslikuma neist, mõrvas Iraani kõrge ametiisiku (kelle staatus on võrreldav Franz Ferdinandi omaga Austria-Ungaris 1914.a.), see on hoopis teine level kui Ossama bin Laden ja Abu Bakr al-Baghdadi, kes olid elukutselised terroristid ja seetõttu outlaw. Ameeriklastele võib see anda tagasilöögi Iraagis, kus Soleimani oli väga mõjukas ning temaga koos hukkunud Kataib Hezbollahi juht Abu Mahdi al-Muhandis päritolult Iraagi šiia araablane, kes 1979 põgenes Iraani. Soleimani positsioon Iraani ühiskonnas oli suurem, kui see välja paistis, sest tal oli osava diplomaadina mõju Iraagis, Süürias, Jeemenis ja Liibanonis ning võitluses Islamiriigi vastu tegi ta kööstööd isegi ameeriklastega. Iraagi parlament võib nõuda ameeriklaste lahkumist ning ma ei imestaks kui kõige pikema õlekõrre tõmbab taas Vladimir Putin, kes asub “rahuvahendaja rolli” ning hoiab ära sõja Lähis-Idas, kuna ta on praktiliselt ainus, kes suudab kõikide osapooltega suhelda. Kas kõrge ametiisiku tapmine sunnib Iraani poliitikat muutma – kindlasti mitte! Need sammud suurendavad Iraani mõju šiia elanikkonnale Iraagis, kes oli seni Iraani mõju suhtes pigem kriitiline ja Soleimani tapmisele järgnenud päevale oli kavandatud Iraani vastased meeleavaldused. Küll võivad sellised sammud viia Islamiriigi taassünnini, kelle vastast koalitsiooni on Trump oma viimaste sammudega üritanud nõrgestada nii Süürias kui Iraagis.

25.12.19 Donald Trumpist sai kolmas Ameerika Ühendriikide president, kelle Esindajatekoda on tagandanud pärast Andrew Johnsonit ja Bill Clintonit. Richard Nixon otsustas 1974 ise enne hääletust tagasi astuda. Johnsonile pandi 1868 süüks katset volitusi ületades tagandada sõjaministrit Edward Stantonit ja Senatis jäi tema süüdimõistmiseks vajalikust 2/3 toetusest puudu vaid üks hääl. Clinton sattus löögi alla Monica Lewinsky skandaali tõttu, teda süüdistati vandemurdmises ja kohtumõistmisese takistamises ning tema puhul hääletas Senat vastavalt 45:55 ja 50:50, kusjuures 5 mõõdukat vabariiklasest senaatorit (Susan Collins, Olympia Snow, John Chafee, Jim Jeffords ja Arlen Specter) hääletasid mõlemas punktis süüdistuse vastu, kuid Esindajatekojas oli viis konservatiivset demokraati hääletanud süüdistuse poolt. Kokku on 20 ametiisikut saanud Esindajatekoja poolt tagandamisotsuse ja 8 neist (kõik föderaalkohtunikud) on Senati poolt ka süüdi tunnistatud. Viimane neist oli kohtunik Thomas Porteous Louisianast 2010. a. finantsmahhinatsioonide ja korruptsiooni süüdistusel. Kolm kohtunikku (West Hughes Humphries 1862, Robert W. Archibald  1913 ja Porteous) on saanud ka keelu edaspidi kandideerida valitavatesse ametitesse. Samas Florida kohtunik Alcee Hastings tagandati küll kohtunikuna 1989, kui 1993 valiti ta Esindajatekotta, kus ta on tegev tänaseni. Senat peab eraldi hääletama, kas Trumpile pannakse tõkend edasiseks kandideerimiseks, sest vastasel korral võib ta isegi juhul, kui Senat ta tagandab, võita valimised ja saada uuesti valituks. Trumpi puhul hääletas Esindajatekoda ning tunnistas Trumpi süüdi häältega 230:197 võimu kuritarvitamises ja 229:198 Kongressi takistamises. Hääletus toimus parteilist liini pidi, vastu hääletasid kaks demokraati – New Jersey kongresman Jefferson van Drew (kes kohe peale hääletust võeti vastu president Trumpi poolt ja vahetas pidulikult erakonda) ning Minnesota kongresman Collin Peterson. Teisele süüdistuspunktile hääletas vastu ka Jared Goldman Mainest. Presidendiks kandideeriv Tulsi Gabbard Hawaiist jättis hääletamata (ta pooldas leebemat otsust ehk avalikku hukkamõistu). Vahepeal on avalikuks saanud OMD dokument, mis näitab, et otsus Ukraina abi peatamise kohta tehti vaid 1,5 tundi pärast 25. juuli telefonikõnet (I would like you to do us a favor though… ).

04.12.19 Kui Bloomberg ja Patrick alles ühinesid valimiskarusselliga, siis  on ka lahkujaid. Miramari linnapea Wayne Messum lahkus nii vaikselt, et ei ületanud isegi uudistekünnist, äsja seiskasid kampaanias eruadmiral Joseph Sestak ja Montana kuberner Steve Bullock. Kui viimane peaks taotlema kohta Senatis, siis oleksid tal head šansid, sest koduosariigis on ta populaarne, kuid nagu teisedki osariikides populaarsed demokraadid nagu Beto Rourke või Stacey Abrams, on ka Bullock välistanud kandideerimise Senatisse. Kõige suurem lahkumine toimus aga päev hiljem, kui tõsisesse langusesse sattunud kampaania peatas vahepeal favoriitide sekka tõusnud California senaator Kamala Harris. Impeachmenti ettevalmistus on siirdunud nüüd Esindajatekoja õiguskomiteesse, kes peaks ette valmistama konkreetsed punktid, milles presidenti süüdistatakse. Homme algavad avalikud ülekuulamised, kuhu kutsuti ka president ja tema juristid, kuid Valge Maja keeldus osalemast, jättes küll lahtiseks võimaluse ilmuda hilisematele istungitele.

23.11.19 Demokraatide presidendikandidaatide sekka on ilmunud kaks uut tiitlipretendenti, endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg ja endine Massachusettsi kuberner Deval Patrick. Vabariiklane Mark Sanford astus aga rajalt maha. Teistest ette on rebinud neli kandidaati – Joe Biden, Elizabeth Warren, Bernie Sanders ja Pete Buttigieg. Viimane on teinud tugevat kampaaniat just avaosariikides, eriti Iowas, kuid ka New Hampshires. Vahepeal liidergruppi kuulunud Kamala Harris on langenud aga taustatantsijate sekka. Demokraatide  viimast teledebatti varjutas Trumpi impeachmenti saaga, mis kulmineerus 12 tunnistaja avalike tunnistustega – USA suursaadiku kohusetäitja Ukrainas Bill Taylor ja saatkonna nõunik David Holmes, endine suursaadik Ukrainas Marie Yovanovich, endine erisaadik Ukrainas Kurt Volker, USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland, Välisministeeriumi ametnikud David Hale ja George Kent, Rahvusliku Julgeolekunõukogu ametnikud Tim Morrison ja LTC Alexander Vindman ja endine ametnik Dr. Fiona Hill, Kaitseministeeriumi ametnik Laura Cooper ja asepresident Pence nõunik Jennifer Williams. Kõik nad tunnistasid, et president Trump on vähemalt soovinudkasutada Ameerika Ühendriikide suhteid Ukrainaga sisepoliitilistes huvides ning  on püüdnud mõjutada oma juristi Rudy Giuliani vahendusel Ukraina presidenti Zelenskit alustama juurdlust Joe Bideni poja Hunter Bideni vastu, kes oli Ukraina firma Burisma teenistuses, aga samuti Ukraina väidetavat sekkumist 2016. aasta presidendivalimistesse, mida on levitanud Venemaa. President Trump püüdis takistada tunnistuste andmist Kongressile, nõudis vilepuhuja avalikustamist ja mustas mitmeid tema vastu tunnistusi andnud ametnikke Twitteris. Praegu võib eeldada, et hääletamised toimuvad parteipoliitilist liini pidi ning kui Esindajatekoda hääletab tagandamise poolt, siis vabariiklaste poolt kontrollitav Senat mõistab presidendi õigeks.

02.11.19 Demokraatide presidendikandidaatidest loobus seni kõrgeima reitinguga endine kongresman Beto O’Rourke. Kuigi tema toetusprotsendid olid 2-4% ringis, kõrgemad kui paljudel teistel kandidaatidel, muutus tal keeruliseks juba kvalifitseerumine novembri debatile, sest tal puudub veel kaks kvalifitseeruvat polli. O’Rourke teatas ühtlasi, et ta ei esita oma kandidatuuri Senati valimistele John Cornyni vastu. Umbes nädal tagasi loobus üsna vaikselt kandidatuurist kongresman Tim Ryan, kes taotleb tagasivalimist Esindajatekotta. Uut hoogu sai juurde Tulsi Gabbardi kampaania, kes teatas omakorda, et tema ei taotle tagasivalimist Kongressi. Seda põhjustas Hillary Clintoni mürgine kommentaar, kes väitis, et üsna sõjavastaselt meelestatud Iraagi sõja veteran Gabbard nagu ka endine roheliste kandidaat Jill Stein tegutsevad Venemaa huvides, kuigi jääb arusaamatuks, miks vajavad venelased vähetuntud igasuguse võidulootuseta kandidaate, kui neil on Donald Trump?

01.11.19 Elu on läinud nii kiireks, et terve oktoobrikuu jäi sisuliselt vahele. Impeachmenti saaga on läinud edasi. Eile hääletas Esindajatekoda uurimisprotseduuride üle, mis kiideti  heaks parteilise häälteenamusega 232 poolt (231 demokraati ja sõltumatu Justin Amash) ja 196 vastu (kõik vabariiklased ning Trumpi-meelsed demokraadid Jefferson Van Drew ja Collin Peterson). Nende reeglitega võib edaspidi näha avalikke ülekuulamisi, samuti saavad president ja tema endised õiguse nendel osaleda. Esindajatekoja kolme komitee ees on käinud tunnistusi andmas kokku 15 tunnistajat, neist valdav osa viitas quit-pro-quo‘le ehk teene palumisele teene eest president Trumpi ja tema advokaadi Rudy Giuliani poolt. Erilist tähelepanu pälvisid USA asjuri Ukrainas Bill Taylori ning Rahvusliku Julgeolekunõukogu Euroopa asjade direktori kolonelleitnant Alexander Vindmani tunnistused. Praeguseks võib kindel olla, et president Trump palus tõepoolest ukrainlastel uurida Ukraina firma Burisma juhatusse kuulunud Joe Bideni poja Hunter Bideni tegevust lubades vastutasuks toetada relvatehingut. Teine oktoobrikuu tähelepanu pälvinud sündmus on president Trumpi vastutulemine Türgi president Tayip Recep Erdoganile tõmmata USA väekontingent Süüria Türgiga piirnevatelt aladelt  välja, mille järel Türgi tungis kurdide aladele Süürias. Venemaa presidendi Putini vahendusel sõlmiti küll 22. oktoobril relvarahu. Sellele järgnes tagaotsitud Islamiriigi kaliifi Ibrahimi (Abu Bakr al-Baghdadi) tapmine ameeriklastest eroiüksuse poolt Türgi piiri lähedases Burisha külas. President Trumpi tagandamise toetuses on USA ühiskond jagunenud enam-vähem pooleks.

29.09.19 Trumpi Ukraina tegevuse avalikustanud whistleblower oli tõenäoliselt CIA töötasja, kes käitus täpselt vastavalt ettenähtud protseduuridele – ei läinud New York Times‘i või MSNBCsse. Kõigepealt pöördus CIA General Counsel‘i poole (CIA direktori juriidiline nõustaja, praegu Courtney Simmons Elwood), kes leidis kaebuse põhjendatud olevat. mille järel pöördus ta Luureteenistuse peainspektori  poole (Michael Atkinson), kes leidis samuti kaebuse põhjendatud olevat. Kõik see toimus augustis ja kogu protseduuri kestel informatsioon ei lekkinud.

25.09.19 Esindajatekoja  spiiker Nancy Pelosi otsustas lõpuks alustada president Donald Trumpi tagandamisprotsessi – impeachmenti. Põhjus Trumpi telefonikõned Ukraina presidendile Zelenskile, milles ta nõudis komprat demokraatide favoriidi Joe Bideni ja  tema poja kohta, sidudes selle Ukrainale antava sõjalise abiga. Välja on ilmunud vilepuhuja, kes Trumpi kõne avalikustas. Protsess ise toimub selliselt, et kõigepealt uurivad keissi kuus Esindajatekoja komiteed ja kui sealt tuleb positiivne signaal, siis hääletab Esindajatekoda protsessi algatamise kohta. Vajalik on lihthäälteenamus. Kohut hakkab pidama Senat, kuid Ülemkohtu esimehe järelvalve all. Presidendi tagandamisotsuse poolt peab hääletrama kaks kolmandikku Senatist. Varem on protsessi algatatud Andrew Johnsoni ja Bill Clintoni vastu, kes mõisteti õigeks. Richard Nixon astus peale Watergate skandaali ise tagasi.

20.09.19 Demokraatide kandidaatide hulk vähenes  Bill de Blasio võrra. Mitmetunnise selfiralliga New Yorgis meediatähelepanu pälvinud Elizabeth Warren on oma positsioone  tugevdanud.

13.09.19 Eile toimus demokraatide kolmas vaslimisdebatt. Midagi väga silmapaistvat ei oskagi välja tuua. Aasta pärast ei maksa tänane debatt enam palju. Kõige agressiivsemalt oli meelestatud Julian Castro, kes ründas Joe Bidenit, aga tal pole ka suurt midagi enam kaotada, kui tahab endiselt pildil olla. Beto O’Rourke tegi jõulise avalduse automaatrelvade tagasiostmise kohta, mille järel sai tapmisähvarduse Texase vabariiklasest seadusandjalt Briscoe Scott’lt. Andrew Yang lubas kümnele ameerika perekonnale pappi jagada, 1000 $ kuus aasta jooksul. Tuleb tunnistada, et teise põlvkonna immigrant Yang on aktiivse kampaaniaga suutnud tundmatust ärimehest jõuda demokraatide 10 top-kandidaadi sekka. Temal pole muidugi ka establishmenti taaka kaelas.

10.09.19 See pole küll valimistest, aga Trump vallandas oma rahvusliku julgeolekunõuniku megapistrik John Boltoni. Bolton, kes rahvusvaheliste organisatsioonide ägeda vastasena tõusis Bush jun. administratsiooni ajal Ühendriikide esindajaks ÜROs, on tuntud agressiivse välispoliitilise liini toetajana, kes toetab sõjalise kohaloleku pikendamist Lähis-Idas, sh Afganistanis, kust Trump on lubanud väed välja tuua. Ta kujunes ka Trumpi sidemeheks suhetes Vladimir Putiniga. Ameeriklased pidasid puštu päritoluga diplomaadi Zalmay Khalilzadi vedamisel Talibaniga Afganistani küsimuses läbirääkimisi Dohas ja olid kokku kutsunud Afganistani valitsuse ning Talibani esindajad 11. septembri künnisel kohtumisele Camp Davidisse, mille Trump küll peale viimaseid terrorirünnakuid Kabulis tühistas. Ameeriklaste tugeva sõjalise sekkumise toetajana ei sobinud Bolton hästi kokku Trumpi rahuingli ambitsioonidega, kuigi jagas presidendi skeptilisust rahvusvaheliste koostöö kasutegurisse.

08.09.19 Kui demokraate hakkab kandidaatide nimekirjast vaikselt pudeneba, siis Trumpi suhtes kriitilisi vabariiklasi tuleb vaikselt juurde, kuigi kolme osariigi (Nevada, South Carolinas, Kansas) vabariiklased otsustasid, et nemad eelvalimisi ei korralda, et toetada valitsevat presidenti. Just South Carolina esindaja Mark Sanford teatas oodatult oma liitumisest valimiskarusselliga. Teadet oodati nädalapäevad varem, kuid see viibis orkaan Doriani tõttu. Demokraatidest kvalifitseerus Tom Steyer neljandale valimisdebatile oktoobris, kuid järgmisel nädal toimuvast kolmandast debatist jääb ta siiski kõrvale.

07.09.19 Eilses Bill Maheri shows külalisena osalenud Joe Walsh jättis päris sümpaatse ja asjaliku inimese mulje nagu teine saates osalenud presidendikandidaat John Delaney’gi. Kindlasti mõjutab valimisi oluliselt kandidaatide tuntus, millepärast praegu demokraatide ridades ruulivad Biden, Sanders ja Warren – neid lihtsalt teatakse rohkem. Pete Buttigieg saavutas soliidse koha arvamusküsitlustes peale seda, kui ta regulaarselt külastas suure vaadatavusega TV-show’sid. Delaney juhtis tähelepanu faktile, et 1972, 1984 ja 1988, kui  demokraadid tulid välja vasakkandidaatidega (George McGovern, Walter Mondale, Michael Dukakis), kaotasid nad valimised kindlalt. Edu on toodunud mõõdukamad kandidaadid nagu Bill Clinton võüi Barack Obama. 2016 otsustati valimiste tulemus kolmes osariigis (Pennsylvania, Michigan, Wisconsin), kus kandidaatide häältevahe oli väiksem kui 1%. Kui Clinton oleks võitnud neist kaks osariiki, oleks president olnud tema.  Saabuvatel valimistel võivad demokraadid edu saavutada veel sellistes traditsiooniliselt  vabariiklasi toetanud osariikides nagu Texas, Arizona, North Carolina, Georgia. Mängus on kindlasti ka Ohio. Florida on kaldumas pigem vabariiklikus suunas, kuna sinna on elama asunud palju pensionäre. 2018 valimistel olid demokraadid üllatavalt edukad Kansases, aga šansid võiksid olla olemas veel Montanas. Samuti Iowa võib kalduda nii ühes kui teises suunas.

29.08.19. New Yorgi senaator Kirsten Gillibrand peatas valimiskampaania, tema aktsiad ei tõusnud küsitlustel üle 1% ja tal ei õnnestunud ennast kuidagi valijatele meeldejäävaks teha. Selgusid ka 10 kandidaati, kes astuvad üles demokraatide valimisdebatil 12. septembril Houstonis: vastavalt DNC (demokraatliku partei rahvuskomitee) rankingule: Joe Biden – 37%, Bernie Sanders – 21%, Elizabeth Warren – 20%, Kamala Harris – 17%, Pete Buttigieg – 7%, Cory Booker, Amy Klobuchar, Andrew Yang, Julian Castro, Beto O’Rourke – kõik 3%. Tom Steyeril jäi puudu üks ja Tulsi Gabbardil kaks kvalifitseeruvat polli, kuid kui nad täidavad nõuded (130 000 doonorit + 2% künnise ületamine neljal DNC heakskiidetud küsitlusel)  hiljem, võivad nad veel pääseda neljandale debatile oktoobris. Gabbard teatas, et ta on ületanud 2% piiri 26 küsitlusel, kuid DNC on aktsepteerinud neist vaid kahte.

26.08.19. Demokraatide pikas reas on toimunud esimesed väljakukkumised. Esimestena lahkuvad ilmselt need, kellel on midagi kaotada teistel valimistel. Colorado kuberner John Hickenlooper kandideerib Senatisse vabariikliku senaatori Cory Gardneri vastu ja tal on head võiduvõimalused. Jay Inslee kandideerib kolmandaks ametiajaks Washingtoni kuberneriks. Eric Swalwellil ja Seth Moultonil on kaitsta kohad Esindajatekojas. Richard Ojedal on valida, kas ta soovib väljakutse esitada kuberner Jim Justice’ile või senaator Shelley Capitole. Praegu tundub Joe Bideni edumaa teiste kandidaatide ees soliidne, kuid võib eeldada, et see väheneb. Tema kõige tugevamad ohustajad tulevad vasakult tiivalt, Bernie Sanders ja Elizabeth Warren. Kõik need kandidaadid on juba üsna eakad. Noorematest tõusid esimese debati järel tugevasti California afroameerika ja hindu juurtega senaatori Kamala Harrise šansid, kuid hiljem on ta toetajaid pigem kaotanud. Komeedina tuhast  tõusis vahepeal South Bendi homoseksuaalse linnapea Pete Buttigiegi (tema isa oli malta päritoluga ülikooliprofessor) täht, kellel õnnestus koguda olulisel määral finantstoetust, kuid viimaste küsitluste järgi on ta langenud pigem järgmisse gruppi, kust võib leida endise kongresmeni Beto O’Rourke’i El Pasost ja New Jersey veganist mustanahalise senaatori Corey  Bookeri, kes püsivad 3% toetuse juures. Tõenäoliselt sellest ringist tõuseb lõpuks ka demokraatide lõppkandidaat. Septembris toimuvale kolmandale kandidaatide debativoorule on koha kindlustanud veel Minnesota senaator Amy Klobuchar, mehhiklaste järeltulija, endine San Antonio linnapea Julian Castro ja hiina (Taivani) päritolu ettevõtja Andrew Yang. Kvalifitseerumiseks tuleb ületada künnis nii küsitlustes kui doonorite osas. Üsna lävepaku juures on veel miljardär Tom Steyer ja Ida-Samoal sündinud teine veganist kandidaat Tulsi Gabbard, kes on usutunnistuselt hinduist. Doonorite nõude on täitnud veel ka kõige kontroversiaalsem kandidaat, new age guru ja Unity Church‘i pastor Marianne Williamson, kuid tal pole ühtegi kvalifitseeruvat polli ette näidata. Williamson on kuulsa TV-staari Oprah Winfrey, kelle võimaliku kandidatuuriga spekuleeriti mõni aeg tagasi samuti  hoolega, hingeline nõustaja.

25.08.19. Viimasel ajal on palju räägitud, et keegi vabariiklastest võiks esitada väljakutse  Trumpile. Kõige esimesena tegi seda endine Massachusettsi kuberner William Weld, kes pärineb  ajalooliste juurtega tuntud Bostoni suguvõsast ja oli Libertaarse partei ning Gary Johnsoni asepresidendikandidaat neli aastat tagasi, kuid tema on mõõdukate vaadetega ja esindab nn “klassikalisi vabariiklasi”. Konservatiivide poole pealt tegi otsa lahti endine kongresmen ja raadio talk-show juht Joe Walsh, kes nimetas Trumpi lapsikuks ja sobimatuks presidendi ametikohale. Oodatakse veel endise South Carolina kuberneri ja kongresmeni Mark Sanfordi challenget, mis peaks välja kuulutatama septembri alguses.

Presidendivalimised (nimi, sünniaasta, koduosariik, positsioon, haridus, sõjaväeline rank, perekond, kampaania finantsvahendid – miljonit USD, keskmine toetus RealClearPolitics järgi/kampaania peatamine, eelvalimiste tulemused – delegaatide arv, häälte arv, võidetud osariigid)

Tegelased:

Vabariiklik partei

Pildiotsingu donald trump umbrella tulemus

Donald John Trump (1946); New York; Ameerika Ühendriikide president; BS, University of Pennsylvania; 3x abielus, 5 last; presbüterlane; $165,3m; 2339 delegaati (160 925); Hawaii, Iowa, Kansas, New Hampshire, Nevada

Demokraatlik partei

Pildiotsingu democratic candidates tulemus

Ülemine rida (vasakult): Sanders, Harris, Warren, Booker, Klobuchar, Gillibrand, Bennet, Gravel; keskmine rida: O’Rourke, Gabbard, Delaney, Swalwell, Ryan, Moulton, Castro, Biden; alumine rida: Buttigieg, Hickenlooper, Inslee, Yang, Williamson, Messam, Bullock, de Blasio. Steyer ja Sestak liitusid valimiskarusselliga hiljem.

Joseph Robinette Biden Jr (1942); Delaware; Ameerika Ühendriikide asepresident 2009-17; JD, Syracuse  University; 2x abielus, 4 last; katoliiklane; $37,8m; 2687 delegaati (4 898 801); South Carolina, Alabama, Arkansas, Massachusetts, Maine, Minnesota, North Carolina, Oklahoma, Tennessee, Texas, Virginia; Idaho, Michigan, Mississipi, Missouri, Washington, Arizona, Florida, Illinois.

Rajalt maha on astunud:

Bernard Sanders (1941); Vermont; USA senaator; BA, University of Chicago; 2x abielus, 4 last; judaist; $74,4m; 1073 delegaati (4 001 397); New Hampshire, Nevada, California, Colorado, Utah, Vermont, North Dakota, Northern Mariana.

Tulsi Gabbard (1981); Hawaii; USA Esindajatekoja liige; BSBA, Hawaii Pacific University;  Major, US Army; Iraq war; 2x abielus; hinduist; $9,1m; 2  delegaati (16 542); 19.03.2020.; Biden

William Floyd Weld (1945); Massachusetts; Massachusettsi kuberner 1991-97; JD, Harvard University; 2x abielus, 5 last; episkopaalkirik; $1,3m; 1 delegaat (14 195); 18.03.2020.

Elizabeth Ann Warren (1949); Massachusetts; USA senaator; JD, Rutgers University; 2x abielus, 2 last; metodist; $60,3m; 63 delegaati (1 797 043); 5.03.2020.

Michael Rubens Bloomberg (1942); New York; New Yorgi linnapea 2002-13; MBA Harvard University; lahutatud, 2 last; judaist; (4 793); 59 delegaati (1 710 990); American Samoa; 4.03.2020, Biden.

Amy Jean Klobuchar (1960); Minnesota; USA senaator; JD, University of Chicago; abielus, 1 laps; protestant; $17,5m; 7 delegaati (103 844); 2.03.2020, Biden.

Peter Paul Montgomery Buttigieg (1982); Indiana; South Bendi linnapea; BA, University of Oxford; Lieutenant, US Navy 2009-17; Afghanistan war; abielus; episkopaalkirik; $51,5m; 21 delegaati (176 695 häält); Iowa; 01.03.2020, Biden.

Thomas Fahr Steyer (1957); California; ettevõtja (Farallon Capital); MBA, Stanford University; abielus, 4 last; episkopaalkirik; $49,6m; (74 937); 29.02.2020.

Deval Laurdine Patrick (1956); Massachusetts; osariigi kuberner 2007-15; JD Harvard University; abielus, 2 last; 12.02.2020, Biden.

Andrew Yang (1975); New York; ettevõtja (Venture for America); JD, Columbia University abielus, 2 last; protestant$15,2m;  11.02.2020, Biden.

Michael Farrand Bennet (1964); Colorado; USA senaator; JD, Yale University; abielus, 3 last; $5,6m; 11.02.2020.

William Joseph Walsh (1961); Illinois; USA Esindajatekoja liige 2011-13; MPP, University of Chicago; 2x abielus, 5 last; 0,2m; 07.02.2020, Biden.

John Kevin Delaney (1963); Maryland; USA Esindajatekoja liige 2013-19; JD, Georgetown University; abielus, 4 last; katoliiklane; $27,2m;  31.01.2020, Biden.

Cory Anthony Booker (1969); New Jersey; USA senaator; JD, Yale University; vallaline; baptist; $18,5m; 13.01.2020, Biden.

Marianne Deborah Williamson (1952); Iowa; kirjanik ja ühiskonnategelane (Project Angel Food); Houston Bellaire High School; vallaline, 1 laps; $6,1m; 10.01.2020, Sanders. 

Julian Castro (1974); Texas; USA elamuehituse ja linnaarengu minister 2014-17; JD, Harvard University; abielus, 2 last; katoliiklane; $7,6m; 02.01.2020, Warren.

Kamala Devi Harris (1964); California; USA senaator; JD, University of California-Hastings; abielus; baptist; $36,9m, 03.12.2019, Biden.

Stephen Clark Bullock (1966); Montana; osariigi kuberner; JD, Columbia University; abielus, 3 last; katoliiklane; $4,3m; 02.12.2019.

Joseph Ambrose Sestak Jr (1951); Pennsylvania; USA Esindajatekoja liige 2007-11; PhD, Harvard University; Vice-Admiral, US Navy 1974-2005; abielus, 1 laps; $0,4m; 01.12.2019, Klobuchar.

Wayne Martin Messam (1974); Florida; Miramari linnapea; BS, Florida State University;  abielus, 3 last; $0,1m, 19.11.2019.

Marshall Clement Sanford Jr (1960); South Carolina; osariigi kuberner 2003-11, USA Esindajatekoja liige 1995-2001, 2013-19; MBA, University of Virginia; Captain, US Air Force 2003-13; lahutatud, 4 last; $0,07m; 12.11.2019 

Robert Francis O’Rourke (1972); Texas; USA Esindajatekoja liige 2003-19; BA, Columbia University; abielus, 3 last; katoliiklane; $18,2m; 2,0% (-1,2), 02.11.2019, Biden.

Timothy John Ryan (1973); Ohio; USA Esindajatekoja liige; JD, University of New Hampshire; abielus, 1 laps; $1,3m; 24.10.2019, Biden.

Bill de Blasio (1961); New York; New Yorgi linnapea; MIA, Columbia University; abielus, 2 last; $1,4m; 20.09.2019, Sanders.

Kirsten Elizabeth Gillibrand (1966); New York; USA senaator; JD, University of California-Los Angeles; abielus, 2 last; katoliiklane; $15,2m; 28.08.2019.

Seth Wilbur Moulton (1978); Massachusetts; USA Esindajatekoja liige; MPP, Harvard University; Captain, US Marine Corps 2001-08; Iraq War, 2x Bronze Star; abielus, 1 laps; $2,2m; 23.08.2019, Biden.

Jay Robert Inslee (1951); Washington; osariigi kuberner; JD, Willamette University; abielus, 3 last; $7,0m; 21.08.2019.

John Wright Hickenlooper Jr. (1952); Colorado; osariigi kuberner 2011-19; MS, Wesleyan University; 2x abielus, 1 laps; $3,5m; 15.08.2019, Bennet.

Maurice Robert Gravel (1930); California; USA senaator (Alaska) 1969-81; BS, Columbia University; 2x abielus, 2 last; $0,3m; 06.08.2019, Gabbard&Sanders.

Eric Michael Swalwell Jr (1980); California; USA Esindajatekoja liige; JD, University of Maryland; abielus, 2 last; $2,6m; 08.07.2019.

Richard Neece Ojeda II (1970); West Virginia; osariigi senaator 2016-19; MBA, Webster University; Major, US Army 1988-2013; Afghanistan&Iraq war, 2x Bronze Star; abielus, 2 last; $0,1m; 25.01.2019.

Teised

Eelmistel valimistel paistsid alternatiivsete jõududena silma eelkõige Libertaarne partei (Gary Johnson 3,3%) ja Roheliste  partei (Jill Stein 1,1%). Kui seal peaks välja ilmuma mõni tõsisem kandidaat, siis saab neilgi silma peal hoitud.

Varasemad lingid (2012, 2014, 2016); Trump transition

35 thoughts on “Ameerika Ühendriikide valimised 2020

  1. Kaks New Hampshire väikest küla alustasid traditsiooniliselt valimiskarusselli keskööl. Kui Dixville Notch toetas 5:0 Bidenit, siis naaberkülas Millsfieldis oli võidukas Trump 16:5. Tulemused olid üsna sarnased neli aastat tagasi (Clinton 4: Trump 2: Johnson 2 vs Millsfieldis Trump 16: Clinton 4).

    Like

  2. Tundub, et valijate aktiivsus (101,1 miljonit early voting) on USA ajaloo suurim, mis ei ennusta head Donald Trumpile, kelle šansid oleksid suuremad madala aktiivsuse korral, kuna ta ei ole suutnud oma valijate baasi kasvatada.

    Like

  3. Esimesed tulemused saabuvad Indianast (66-32) ja Kentuckyst (69-29), mõlemas (1% loetud) juhib Trump ülekaalukalt, kuid seda võiski ennustada. Senatis McConnell juhib McGrathi vastu (63:32).

    Like

  4. Praegu on väga keeruline midagi väita, liiga palju on õhus, suuri üllatusi pole olnud, Floridas on Trump suutnud mõjuda latiinovalijale, kuid kuuba päritoluga ameeriklased on alati toetanud vabariiklasi. Arvatakse, et Trump ikkagi võidab North Carolina.

    Like

  5. Praegu tundub, et Trumpil läheb hästi Wisconsinis, Michiganis ja Pennsylvanias, kuid see on alles esimene vaatus, kuni hakatakse lugema kirja teel saabunud hääli. Georgias oodatakse Atlanta piirkonna hääli, mis võivad üldpilti oluliselt muuta. Arizonas läheb Bidenil hästi.

    Like

  6. Tom Brokaw arvas, et Trumpile tuli kasuks koroonaohu ignoreerimine, kui ta ütles, minge tagasi tööle. Ma olen temaga suures osas nõus, sest kõik on koroonaohust väsinud. Teiseks võis Brokaw arvates valgenahalisi valijaid mõjutada ka hirm Black Lives Mattersi radikaliseerumise ees. Samas tuleb tunnistada, et mustanahalised valijad ei tulnud Bideni eest sellisel määral välja, kui nad tegid seda Obama eest ja see võis mõjutada tulemusi nt North Carolinas.

    Like

  7. Rahvahääletuses juhib Biden 49,7:48,7, arvatavasti demokraadid koguvad jälle rohkem hääli, kuid kas sellest võiduks piisab? Electoral Colleges on Biden saanud kaks võitu võrreldes 2016: Arizona ja Nebraska 2. ringkond.
    Senatis võitsid demokraadid Colorados ja Arizonas, vabariiklased Alabamas.

    Like

  8. Ka Michiganis on Biden kõvasti vahet vähendanud, nüüd on vaid 1,3% Trumpile. Kui Biden võidab lisaks Michiganile ja Wisconsinile ka Nevada ja Arizona, kus ta on praegu ees, siis on ta võitnud sõltumata Georgia, Pennsylvania ja North Carolina tulemustest. Rahvahääletuse täpsustatud tulemused: Biden 68,733,659 votes (50.1%), Trump 66,116,502 votes (48.2%).

    Like

  9. Kui kaks aastat tagasi oli Esindajatekoja valimistel “blue wave”, siis nüüd ujub vastuvoolu omakorda “red wave” ja mitmed demokraadid, kes võitsid kaks aastat tagasi, on nüüd oma koha kaotanud (FLA-26; FLA-27; SC-1; IA-1; NM-2; MIN-7; OKL-5) ja see number võib kasvada. Samuti ei võitnud demokraadid ühtegi sellist valimist, mida pakuti vabariiklastele. Demokraadid säilitavad ilmselt küll enamuse, kuid vahe on väiksem, kui kaks aastat tagasi.

    Like

  10. Pennsylvanias näib minevat sama mustri järgi, mis Wisconsinis ja Michiganis. Kui loetud on 82% on Trumpi ja Bideni vahe kahanenud 6,5%-ni, kuid häälte lugemine jätkub. Georgias on vahe 1,5% nüüd. Vermonti vabariiklasest kuberner Phil Scott tunnistas, et hääletas Bideni poolt, tema kolleeg Massachusettsis Charlie Baker jättis sedeli tühjaks.

    Like

  11. Lõpu eel, kui loetud on 96% häältest, läks Gary Peters Michiganis ette John Jamesist, vahe on küll vaid 15 000 häält ja James on mustanahaline vabariiklane, sellepärast ehk ka edukam kui Trump. Michigani, Wisconsini ja Arizona on paljud kuulutanud juba Bidenile. Georgia ilmselt läheb Trumpile. Jäävadki Pennsylvania ja mingil määral ka Nevada, kus kõik on veel lahtine.

    Like

  12. Täna hommikul on olukord selline:
    Arizona, loetud 86%, Biden 50,7; Trump 47,9, vahe 79 000 häält.
    Nevada, 86%, Biden 49,3; Trump 48,7, 7600.
    Pennsylvania, 89%, Biden 48,1; Trump 50,7, 164 000.
    Georgia, 95%, Biden 49,1; Trump 49,6, 23 000.
    North Carolina, 95%, Biden 48,7, Trump 50,1, 77 000.

    Like

  13. Kui me võtame siia juurde ka rahvahääletuse: Bideni poolt 72 077 457 häält, Trumpi poolt 68 601 150 häält, vahe 3,5 miljonit häält, siis on selge keda ameeriklaste enamus soovis näha uue presidendina ja igasugune tagantjärele rusikatega vehkimine ning lootmine mingite juriidiliste knihvide peale nagu häältelugemise peatamine (miks Pennsylvanias ja Georgias, aga mitte Arizonas ja Nevadas?), muutub üsna mõttetuks. Senatis on mõlemal poolel praegu 48 kohta, kuid demokraadid (Raphael Warnock) võivad jaanuaris võita Georgia erivalimised ning koos Romney, Murkowski ja Collinsi häältega ei kontrolli Trump enam ka Senatit.

    Like

  14. Georgia valimiskorraldus määrab, et kui ükski kandidaat ei ületa 50% künnist, tuleb jaanuaris run-off kahe edukama kandidasadi vahel. Erivalimiste puhul on selge, et vabariiklaste määratud senaator Kelly Loeffler seisab vastamisi pastor Raphael Warnockiga (ma ise arvan, et Doug Collins oleks olnud Warnockile raskem vastane). Nüüd on küsimus, kas David Perdue saab 50% täis duellis Jon Ossoffiga, ma kardan, et napilt, kuid saab.

    Like

  15. Ma panen üles järjekordse projektsiooni, kuidas valimised lõppevad, arvestades praeguseid trende.
    Biden võidab Arizona, Nevada ja Pennsylvania, Trump võidab muidugi Alaska ja North Carolina, Georgia saab olema väga pingeline,kuid pakume, et Trump võidab mõnesaja häälega.
    President: Biden 290: Trump 248.
    Senati osas pakun, et Sullivan, Perdue ja Tillis säilitavad kohad, kuid Warnock võidab runoffis Loeffleri.
    Senat: VP 51: DP 49.
    Esindajatekojas kaotavad demokraadid kohti, kuid säilitavad ülekaalu.
    House: DP 222: VP 213.

    Like

  16. Praeguseks juhib Biden nii Georgias kui Pennsylvanias.
    Georgias loetud üle 98% häältest, Bideni edu +1098 häält. (16 ECV)
    Pennsylvanias loetud 95% häältest. Bideni edu +6737 häält. (20 ECV).
    Arizonas loetud 90% häältest. Bideni edu +47 052 häält. (11 ECV).
    Nevadas loetud 89% häältest. Bideni edu +11 438 häält. (6 ECV)
    North Carolinas loetud 95% häältest. Trumpi edu +76 737 häält. (15 ECV).
    Bidenil on praeguseks kogutud 253 valijameest (ECV), seega Pennsylvania võitmisest talle piisab.

    Like

  17. President Trump keeldub kaotust tunnistamast ja teda toetab enamik vabariiklasi, nt senaator Lindsey Graham on kutsunud presidenti üles võitlust jätkama. Valitud president Bidenit on õnnitlenud juhtivatest vabariiklastest vaid senaatorid Mitt Romney ja Lisa Murkowski, lahkuv Esindajatekoja liige Will Hurd, ekspresident George Bush, tema vend Jeb Bush ja Condoleezza Rice. Välisriikide juhtidest on Bidenit õnnitlenud nt Boris Johnson, kuid mitte Vladimir Putin ja Xi Jinping.

    Like

  18. Kui vaadata viimaseid pakkumisu, siis võib juhtuda, et minu Esindajatekoja projektsioon võis isegi täppi minna. Praegu on seis 221:205 demokraatide kasuks ning Sean Patrick Maloney juhib New Yorgi 18s umbes 10 000 häälega. Mujal juhivad vabariiklased, väikesed vahed on Iowa 2s – 48 häält ja California 25s – 422 häält, mujal on tegemist tuhandetega. Senatis selgitavad lõpliku vahe kaks Georgia runoffi – praegu 50:48 vabariiklastele. Presidendivalimistel läheb Georgia siiski Bidenile (kuigi käib häälte ülelugemine, aga vahe oli piisavalt suur, u 14 000 häält), seega lõplikult 306:232 Bidenile. Nagu ennustatud, valis Trump obstruktsionistliku taktika, keeldub valimiste tulemusi tunnustamast ja käitub nagu ta oleks tagasi valitud.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s